Tele2: suurimad petukõnekahjud tekivad ettevõtetele, neid sihitakse järjest enam

Eesti inimesed ja ettevõtted on aasta esimese nelja kuuga kaotanud pettustele ligi 8 miljonit eurot. Voogi tegevjuhi Kristjan Hiiemaa sõnul ei piisa enam üldisest jutust „olge ettevaatlikud“ – töötajatele tuleb anda väga konkreetsed juhised, kuidas surveolukorras käituda.

Küberkurjategijad muutuvad üha osavamaks ja petukirjad järjest veenvamaks, mistõttu ei piisa töötajatele enam kord aastas tehtavast koolitusest. Küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ja Barruse IT-juht Vaido Otsar selgitavad, miks tuleb küberhügieeni harjutada sama järjepidevalt nagu kriisiolukorras tegutsemist.

Tööarvuti ja -telefon on saanud paljude inimeste jaoks igapäevaelu loomulikuks osaks, mida kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Küberpettused jooksevad ees, töötajate koolitamise eest vastutamine sörgib järel. See on otsetee suurte summade kaotamiseni, kirjutas Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas Äripäevas.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.