Eurostati uusim prognoos näitab, et järgmise poolsajandi jooksul tõuseb Eestis oodatav eluiga 85 aastani ning oodatav tööelu võib pikeneda 45 aastani.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • miks peab Eesti valmistuma ligi 45 aasta pikkuseks tööeluks;
  • kuidas kommenteerib Eneli Kindsiko olukorda, kus nooruses omandatud haridus enam kogu tööelu ei kata;
Praegu ulatub oodatav tööelu Eestis juba 41,5 aastani. Tulevikus vajab aga Eesti elukestva õppe süsteemi, mis toetaks ligi 45 aasta pikkust tööelu ning võimaldaks selle jooksul läbida mitmeid oskuste uuendamisi, ümberõppeid ja karjäärimuutusi. Foto on illustratiivne.

Seotud lood

Uudised
  • 30.07.26, 16:20
Millal saab tööandja uut inimest värvates töötukassalt palgatoetust?
Mis juhtudel tuleb tööandjal palgatoetus riigile tagastada?
Kui ettevõte soovib palgata inimese, kellel on olnud keerulisem tööturule naaseda, võib tööandjal olla võimalik saada töötukassalt palgatoetust.
Saated
  • 22.07.26, 12:00
Personalijuhid kisuvad lahti tööelu valupunktid: kellele maksta rohkem ja millal usaldada AI‑d?
Kolm kogenud personalijuhti avavad, kuidas kujundada õiglast tasustamist, siduda tulemuslikkus selgete ootustega ning kasutada tehisintellekti nii, et tehnoloogia toetaks, mitte ei asendaks läbimõeldud juhtimist. Arutelust selgub, et õiglane juhtimine ei sünni ühest valemist, vaid selgetest põhimõtetest, usaldusest ja oskusest näha numbrite taha.
Uudised
  • 01.07.26, 14:30
Tööandjad saavad toetust nüüd ka 55+ vanuses töötute värbamiseks – riik katab osa palgakulust
Eesti Töötukassa palgatoetuse meede laieneb, avades tööandjatele senisest suurema võimaluse saada riigilt tuge kogenud töötajate värbamisel. Muudatuse kohaselt saab tööandja alates tänasest taotleda palgatoetust ka 55-aastaste ja vanemate inimeste tööle võtmisel, kui nad on olnud vähemalt kuus kuud töötuna arvel.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.09.26, 15:18
Töötaja heaolu ei sõltu ainult palgast – ka kontor võib inimest toetada või hoopis kurnata
Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele