Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Tahan hajusa töötamise võimalust!”
Paljudele ei olegi veel kodus töötamisest isu täis saanud, kuid armumisfaasist jõutakse mõne aja pärast rutiinsesse argipäeva, kus soovitakse rohkem vaheldust, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi Äripäevas.
Inimesed soovivad jätkuvalt oma töötamise kohas ja ajas kaasa rääkida. Kui kriisis jäi kaugtöö paljude ettevõtete jaoks ajutiseks lambipirniks laes, mis ümbritsevasse keskkonda hästi ei passi, siis ei saa ka rääkida jätkusuutlikkusest. Paindlik töö vajab tööandjatelt korrektuuri juhtimisviisides ja ajutiste lahenduste asemel läbimõeldud lähenemist.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.