Ei saa see naissoost juht mitte vait jääda ...
PARE tegevjuht Kai Saard kirjutab, et juhtimises ei tähenda tagasihoidlikkus väiksemaks jäämist, vaid teadlikku valikut mitte olla ruumis kõige targem. Samal ajal ei tohi tagasihoidlikkusest saada ettekääne vaikimiseks – eriti siis, kui jutt käib juhtimiskultuurist ja naiste rollist organisatsioonide tipus.
Mulle meeldib juhtimises üks väga konkreetne sõna – tagasihoidlikkus. Ma olen seda sõna kasutanud aastaid – juhina, juhatuse liikmena, koostööpartnerina, vabatahtlikuna. „Minu tagasihoidlikul arvamusel …,“ olen öelnud, mõeldes selle all, et ma ei suru oma arvamust peale, vaid arvan kaasa. Aga mida see päriselt tähendab? Ja miks peaks kaasa mõtlemine tähendama väiksemaks jäämist?
Seotud lood
Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
Naisjuhtide osakaal on küll aastate jooksul suurenenud, kuid just meestippjuhte on jätkuvalt rohkem kui naistippjuhte. Põhjuseid on mitu.
Eesti naised ja mehed saavad tippjuhiks erinevaid teid pidi, seejuures kogevad naised teel juhiks arvukalt sooga seotud takistusi, selgub mõttekoja Praxise uuringust.
Homme tähistatava naistepäeva valguses vaatleme naiste positsiooni tippjuhtimises ja teadusmaailmas. Naisjuhte on rohkem kui kunagi varem, kuid teekond tippu nõuab endiselt sihikindlust ja tugevat süsteemi. Kogemusi jagavad Grant Thorntoni ja TalTechi naisjuhid.
Masinõpe pole enam ainult andmeteadlaste ega IT-spetsialistide pärusmaa – see on muutumas keskseks oskuseks paljudes tehnilistes valdkondades. Insenerid ja spetsialistid, kes oskavad masinõpet rakendada, loovad lisaväärtust nii oma tööle kui ka kogu ettevõttele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele