Tuleviku holakraatilistes meeskondades ei ole enam traditsioonilist juhi-alluva suhet, puudub võimu hierarhia, igast töötajast saab nagu ettevõtja ühe ettevõtte raames, sealjuures puudub vajadus otsida konsensust, kirjeldab juhtimisteaduse doktorant Veiko Valkiainen.
- Stuudios arutasid holakraatiliste meeskondade väljavaateid populaarse juhtimise podcast'i vedaja Veiko Valkiainen ja Novel Clinicu tegevjuht Sten Argos. Foto: Aira Tammemäe
Veiko, kes uurib Tartu Ülikooli doktorantuuris ettevõtete üleminekut holakraatiale, tõdeb, et üheks huvitavaks küsimuseks saab juhi rolli muutus. „Need samad tiimijuhid, kes enne olid hierarhilises struktuuris, küsivad, mis see minu roll nüüd on, mis minust saab, kuhu mina siis paigutun,“ toob ta välja juhtide loomulikud hirmud. Nii tuleb lauale küsimus: kuivõrd on juhid ise valmis võimust loobuma.
Teisalt tekib küsimus, kas kõik inimesed üldse tahavad sellises organisatsioonis töötada. „Kui võtta näiteks, kui palju on maailmas ettevõtjaid ja kui palju töötajaid? Miks ei ole kõik ettevõtjad?“ küsib pikaaegse juhtimiskogemusega Novel Clinicu tegevjuht Sten Argos ja lisab, et ideaalne organisatsioon oleks tõesti selline, kus kõik töötajad mõtlevad nagu ettevõtjad, aga nad ei pea võtma ettevõtja riske. Päriselus ei ole neid ettevõtja mõtteviisiga töötajad just palju.
„Räägin inimesega, et kõik oskused ja eeldused on olemas, kas sa oled valmis võtma selle vastutava rolli ja ta vastab, et kuule, ma ei taha. Ta ei taha võtta rohkem vastutust,“ kirjeldab Sten. Veiko hinnangul ongi iga organisatsiooni ja ka juhi ülesanne aidata töötajatel leida üles see iseseisvus ja toimetuleku julgus, mis on ka holakraatia eelduseks.
Üks müüt isetoimivate meeskondadega seoses on arvamus, et keskendutakse konsensusele ja demokraatiale. Sama toob juhi vaatest välja ka Sten Argos: „Diskussioon läheb liiga pikaks. Vahepeal tuleb sõita ka.“
Sellega pole aga sugugi nõus holakraatiliste organisatsioonide uurimisega tegelenud Veiko Valkianen: „Iga roll oma vastutusvaldkonna piires on tegelikult autokraatne. Holakraatia ei otsi konsensust.“ Küll aga on holakraatiliste organisatsioonide puhul oluline eesmärgikeskus ja seda organisatsiooni, tiimi ja rolli tasandil. „Sa pead ise endalt küsima, kas see, mida ma teen, vastab kõigi kolme tasandi eesmärgile,“ kirjeldab Veiko.
Kas kõikidel tasanditel ja kõikides valdkondades on isejuhtiv organisatsioon võimalik? Kas see sobib kõikidele inimestele? Kas vana kooli juhid on valmis selliseks paradigma muutuseks? Mille poolest erineb holakraatiline organisatsioon lamedast, detsentraliseeritud organisatsioonist? Need on saatesarja „Coachiv juhtimine“ viimase saate võtmeküsimused.
Arutelu veab juhtimiskonverentsi
„Coaching 2023 Paus“ produtsent Aira Tammemäe.
Isejuhtiv organisatsioon ei otsi konsensust ega demokraatiat
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.