Kuidas töötajaid värvates kohtukutset vältida

Sel eesmärgil on Personaliuudiste juht Helen Roots kutsunud stuudiosse andmekaitsespetsialisti Piia Laks-Järve, DataVie asutaja, ja värbamistarkvara Recrur asutaja Marit Alavälja ning juttu tuleb GDPR-ist värbamise kontekstis.

Ehkki andmekaitseseadus ei ole enam eilne nähtus, on see siiski endiselt aktuaalne. Ikka veel on nüansse, mis vajavad lahti- ja ülerääkimist, meelde tuletamist ja selgitamist. Sissejuhatuseks teemegi esmalt selgeks, mis üldse on isikuandmed värbamise kontekstis ja milliseid andmeid värbamisel kaitsma peab. Seejärel uurime välja, millised on kõige sagedasemad küsimused personalijuhtidelt ja värbamisjuhtidelt seoses isikuandmetega värbamisel, ning saame teada, mis müüdid need on, mis on kuidagi läinud oma elu elama. Samuti vaatame üle, millised on enamlevinud vead, mida värbamisel isikuandmeid töödeldes tehakse.

Saates harutatakse lahti hulk hüpoteetilisi olukordi, alates kogutud andmetest erinevate nimekirjade loomisest kuni nende meilitsi valele inimesele saatmiseni, teeme selgeks, kes vastutab, kui andmed lekkima lähevad, millele pöörata tähelepanu, valides värbamispartnerit või -tarkvara, mis puhul ja millist taustakontrolli kandidaadile teha, millal ja milliseid nõusolekuid küsida ning kuidas puutub asjasse AI.

Saate võtab kokku põhimõte, et ehkki seaduserikkumisest tingitud trahvimäärad ulatuvad seinast seina ja võivad küündida ka miljonitesse, on lisaks sellele kaalul ka ettevõtte mainekahju, mida ei korva mingi rahaga.