Vaimne tervis töökohas. Toksilist keskkonda hüvedega ei kompenseeri

Kui inimene põleb läbi, kellel on vastutus? Temal endal? Tööandjal? Juhil?

Vale mõtteviis, miinimumi tegevad teenusepakkujad ja tervishoiusüsteemi kunstlik eraldatus muudavad töötervishoiu formaalsuseks, kuigi see peaks olema palju enamat, kirjutab tervisekliiniku Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.

Psühholoog Rebecca Põldma ütleb, et sügistalvine meeleolulangus pole pelgalt „väsimus“, vaid sageli aladiagnoositud hooajaline depressioon, mis mõjutab otseselt töövõimet. Tööandjad saavad selle varajases märkamises olla kriitilise tähtsusega.

See väike ärevusesäde poeb ligi, kui jätad midagi vahele ja tekib hirm ilma jääda olulisest heast ideest, karjäärivõimalusest, tähtsast sõnumist või uuest kontaktist. Järjest enam räägitakse FoMOst töökohal.

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.