Muudatused töötuskindlustuses

Eelnõuga muudetakse pankrotiseadust (PankrS), krediidiasutuste seadust (KAS) ja töötuskindlustuse seadust (TKindlS), et tagada pankrotihaldurile tasu määramisel õigusselgus varatute pankrotimenetluste korral ning kõrvaldada maksejõuetu äriühingu töötajatele seatud ebaproportsionaalsed piirangud kindlustushüvitise saamiseks tööandja maksejõuetuse korral.

Muudatused töötuskindlustuse seaduses

Kõrvaldatakse töötajatele seatud ebaproportsionaalsed piirangud hüvitise taotlemisel tööandja maksejõuetuse korral. Töötajad saavad õiguse maksejõuetushüvitist nõuda ka siis, kui nad ei tasu võlausaldaja vastu esitatud pankrotiavalduse menetlemisel deposiidina ettenähtud summat menetluse jätkamiseks või kui nad ei tasu likvideerija kulude katteks ettemaksu tööandjale likvideerija määramise menetluses. 

Olukorras, kus töötaja ei tasu võlausaldaja vastu esitatud pankrotiavalduse menetlemisel deposiiti ning kohus jätab seetõttu ajutise halduri nimetamata või jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata, nähakse ette andmed, mida kohus peab kohtumääruses kajastama, et kindlustada töötajatele võimalus tõendada maksejõuetushüvitise saamise eeldusi.

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

 paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse tähenduses on tööandja maksejõuetu, kui: 1) kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud; 2) kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses; 3) kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 4¹ nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 4¹ nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse; 4) kohus on nõudnud töötajalt likvideerija kulude ja tasu katteks ettemaksu tasumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 605 lõike 2 tähenduses ning likvideerija on jäetud määramata või 5) kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 1–18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72) tähenduses.“;paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 või 4 alusel, esitab hüvitise taotlemiseks vormikohase avalduse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras hüvitist taotlev töötaja.“;paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktidega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „2¹) tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri pankrotiseaduse § 15 lõikes 4¹ või § 27 lõikes 4¹ nimetatud kohtumäärusest; 2²) tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 19 punkti 4 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri likvideerija määramata jätmise kohtumäärusest;“;4) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna „halduri“ sõnadega „tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise“;5) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõna „haldurile“ sõnadega „avalduse esitajale“;6) paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui avalduse maksejõuetuse hüvitise saamiseks esitas töötaja, võib töötukassa hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud hüvitise tagasi nõuda hüvitise saajalt.“

Allikas: Raamatupidaja.ee