Personalijuht: noored nõuavad aastas kolm kuud puhkust
Tootmisesse on üha keerulisem värvata noori, sest tootmine pole noorte jaoks seksikas valdkond ning nende tööharjumused on varasema põlvkonnaga võrreldes muutunud.
“Noor inimene soovib töötada aastas üheksa kuud ja kolm kuud puhata ning reisida. Tootmises on aga sellist paindlikkust keeruline pakkuda,” ütles Raplamaa ettevõtte Saarionen Eesti personalijuht Marelle Pihlak eelmisel nädalal Türil toimunud Viljandimaa, Järvamaa ja Raplamaa edukamate ettevõtete tunnustusüritusel.
“Aga kust see tuleb? – noor ei saa täna laenu, sest tal ei ole püsivat sissetulekut, ta elab vanemate juures, eluaseme kulusid ei ole ja ei peagi terve aasta tööl käima,“ selgitas ta.
Seotud lood
Tehisintellekt on tulnud, et jääda ja meie tööd lihtsamaks muuta. Kuidas näevad AI võimalusi Eesti ettevõtete personalijuhid ja milliseid funktsioone täidab tehisintellekt juba täna nende igapäevatöös?
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.
Kui vaatame Eesti elanikkonda demograafilises võtmes, näeme, et tuleviku töötajate leidmiseks tuleb tegutseda juba praegu. Vaata üle, missugused on tänaste noorte ootused tööle asumisel, olgu teemaks siis töötasu, karjääriootused või töökoha valiku kriteeriumid.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel Eestis viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes uuenevad tööks vajalikud oskused veelgi kiiremini. Vaata kümmet nõutumat oskust Eestis!
Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele