Ebarealistlik ajakava ja sobimatu ajasurve seavad ohtu inimese enesehinnangu ning see saab kiiresti juhi probleemiks, hoiatab juhtimistreener Hede Kerstin Luik.
- Hede Kerstin Luik Foto: Erakogu
Järgneb intervjuu Hede Kerstin Luigega:
Oled 20 aastat tegelenud erinevates ettevõtetes inimestega. Teame, et on töötajaid, kellele kiirus sobib ja kellel ilma tempota võib suisa igav hakata, aga on ka neid, kes eelistavad rahulikumat tööd. Kuidas kiirus töötajatele mõjuda võib? Kui suur probleem on kiirenev maailm ja sellega kasvav koormus?
Kiirenev maailm on reaalsus ja see võib olla nii probleem kui võimalus. Suurenenud on muutlikkus, ebakindlus, mitmesus ja keerukus. Ja tegutsemine määramatuses vajab pandlikkust ja kiiret reageerimist. See on makrotasand, mida me lihtsalt peame arvestama.
TULEKUL
Aeg ja koht: 21.-22. märts 2019, Pärnu Kontserdimaja
Hede Kerstin Luik esineb konverentsil ettekandega "Töö ja elu tempo on aastatega kasvanud – kuidas sellega toime tulla?", kus kõneleb lähemalt sellest, kas inimesi tänapäeva kiires maailmas motiveerida.
Tutvu täpsema programmiga ja registreeri
SIIN.
Tulles nüüd meeskonna ja inimese tasandile, siis inimesed on alati on erinevad ja eri vajadustega. Kiirus ja töörahu pole teineteist välistavad. Töörahu tähendab minu jaoks seda, et eesmärgid on selged ja ajakavad realistlikud. Ajasurve all ei töötata paremini, vaid lihtsalt kiiremini. Kui kiiruse tõttu seame ohtu kvaliteedi, võivad asjad hakata n-ö õmblustest rebenema. Enesehinnang on seotud töö kvaliteediga, mitte hulgaga. Ebarealistlik ajakava ja sobimatu ajasurve seavad ohtu inimese enesehinnangu. Ja see saab kiiresti juhi probleemiks.pa
Tihti tuleb ilmselt ette olukordi, kus inimene hindab oma võimeid valesti ja lahkub üsna pea pärast tööle asumist. Millist nõu anda juhtidele, kes peavad väga varakult ära tundma, kas tööga kaasnev kiirus ka inimesele sobib?
Räägi inimestega - küsi ja kuula. Parem on iganädalaselt võtta pool või veerand tundi iga oma võtmeinimese jaoks, kui korra aastas pidada pikka tulemusvestlusi. Ole kohal - täistähelepanuga.
Uue töötaja puhul on kasu ka mentorpaaridest. Kogenud kolleeg uue inimese kõrval saab juhil aidata olulist märgata.
Milliseid vigu Eesti juhid inimeste juhtimises reeglina teevad?
Eks juhid on eelkõige inimesed ja nii teevad nad vigu nagu teisedki - igasuguseid. Juhtimisvigu on mikrojuhtimisest liiga vähese kontrollini, oma rolli mittetajumisest ebarealistlike ootusteni. Esile tooksin vast eelkõige kolm teemat.
Esimene on eesmärgi ebaselgus või vähene kommunikeerimine. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste kaudu või teistega koos ja kui need teised ei tea eesmärki, ei saa seda soovitud tulemust saavutada.
Teiseks jääb sageli silma see, et juht kipub jääma kinni oma isiklikku stiili - kes on jõulisem, kes pehmem, kes autoritaarsem, kes juhendavam. Muidugi on hea olla teadlik oma juhtimisstiilist, samas töö vajab paindlikkust. Tulemuslikum on juhtimisstiil ja tööriistad valida vastavalt inimesele ja olukorrale. Üks meeskonnaliige võib vajada selgemat suunamist ja teine suuremat vabadust ning vastavalt olukorrale võib olla hoopis teisiti.
Kolmas levinud viga on, et muutumisega seotud väljakutseid koheldakse tihti kui tehnilisi probleeme. Kui tehnilisi väljakutseid saab lahendada olemasolevate teadmiste pealt, siis muutumisega seotud väljakutsed vajavad sageli hoopis vanast lahtilaskmist ja koosavastamist.
Nii et kui midagi soovitada, siis hästi selget eesmärkide kommunikeerimist koos aeg-ajalt ka mõistmise kontrolliga, nii et inimesed päriselt teavad, millised on juhi ootused neile ja mida on vaja saavutada, ning teiseks märkamist ja paindlikkust.
Allikas: Tööstusuudised.ee
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.