Kaugtöö – turvaliselt paindlik?

Pikutasin hambaarstitoolis ja doktor lähenes mulle töötava puuriga. „Ärge kartke,” rahustas ta hüpnootilise häälega. „Tuimastus peaks juba mõjuma.” Mõjuski ja ma ei kartnud. Korraga helises aga telefon. „Ma pean selle vastu võtma,” teatasin arstile. „Oluline konverentskõne.”

Kaugtöö ja paindlik tööaeg on muutumas meie töökultuuris üha tavalisemaks. Paindlik töökorraldus võib olla kasulik ja meelepärane lahendus nii tööandjale kui ka töötajale, ent kui suhtuda tingimuste kokkuleppimisse kergekäeliselt, võidakse toimivate lahenduste asemel tekitada hoopis probleeme.

Magistritöös uurisin kõrgharidusasutuse näitel, kas paindlik töökorraldus tagab tööga rahulolu, parema töösoorituse ning tunde, et töötajat koheldakse õiglaselt.

Nutiseadmed ja interneti kättesaadavus laseb vabalt valida töökeskkonda, kuid alati ei ole tagatud töökoha ergonoomilisus. Ka väljaspool kontorit töötades peab jälgima, millises kehaasendis tööd tehakse.

Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?