Kristi Jõeorg: tööandja riskib, kui jätab vaimse tervise vaid töötaja mureks

Viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles küsimuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas nr 3-17-842.

Viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles küsimuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas 3-17-842.

Psühhosotsiaalsete ohuteguritega on seotud praktilised iseärasused, mis muudavad selle pinnalt kerkivad töövaidlused keeruliseks, sest puuduvad kriteeriumid hindamaks, kas töötaja vaimse tervise häired on seotud tööga.

Ei maksa karta, et tööandja sind vallandab, kui oled muidu tubli, oskuslik ja kohusetundlik töötaja.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”