Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik keeldus eriolukorras erandist: tööstussektoris on oskustööliste puudus
Läinud kuul muretsesid tööstusfirmad tõsiselt, et nende töö lendab vastu taevast, kui nad peavad eriolukorra tõttu välistööjõust loobuma. Siseminister Mart Helme lubas lahendust, aga ei läinud nii, nagu ta ütles.
Riik ei pikenda välisriikidest tulnud töötajate lubasid, mis jätab nad tööta ja siia lõksu, sest piirid on kinni. Täisvõimsusel toimivad tööstused kaotavad aga eluspüsimiseks vajalikud töötajad.
Ehkki lepingutes sisaldub sageli nõndanimetatud vääramatu jõu klausel, mis annab õigustuse endale seatud kohustusi mitte täita, tuleks koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjal hoolega kaaluda, kas ettenägematud ja temast mitteolenevad asjaolud ei jäta talle tõepoolest võimalusi või on need siiski olemas. Sama tõsiselt tuleks suhtuda ka töötajate palkade ajutisse vähendamisesse.
Tööõiguse seminaril „Tööaeg ja paindlikud tööviisid“ tutvustas Soraineni partner vandeadvokaat Karin Madisson tänapäeva töösuhetes jõudu koguvaid paindlike töösuhete vorme.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.