Moonika Meltsa: võtsime kriisiajal kasutusele uue inimeste juhtimise mudeli

Kas ja kuidas on personalijuhi töö muutunud pärast eriolukorda? Milliseid tulevikutrende on näha? Arvamusi on olnud seinast seina ja seepärast küsisime tootmis-, kaubandus-, tervishoiu-, transpordi-, ehitus- ja teiste sektori asjatundjatelt, millisena nad personalijuhtimise tulevikku näevad.

Reisibüroo Estravel jaoks muutus olukord kardinaalselt juba veebruari lõpus, kui Euroopa hakkas piire sulgema. „Aprillis oli meil ajalooline hetk, kui käive oli negatiivne. Oleme kaks kuud tegelenud klientide reiside ümber broneerimisega või reiside tagasimaksetega,ˮ selgitab Estraveli personalijuht Kairi Luur.

Vanalinna Ehituse personalijuht Aet Urvast ütleb, et reaalset mõju tööjõuturule saab hinnata alles töötukassa meetme lõppedes. „Ettevõtted ja ametikohad väljuvad kriisist erinevalt, aga majandusanalüütikute hinnanguid jälgides saab järeldada, et ebakindlust jagub tõenäoliselt veel aastateks.ˮ

Eesti Pagari personalispetsialist Maive Premet selgitab, et kriisis on olnud suur mure võõrtöötajatega ja sellega, mis saab töösuhetest edasi. Koondama pole ettevõtte veel pidanud. „Vastupidi, värbasime lahkuvate ukrainlaste asemel uusi töötajaid ja keskendusime eestlastele. Ukrainlaste tööload hakkasid küll lõppema mai keskpaigast, aga uusi töötajaid nende asemele otsisime juba aprillis.ˮ

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.