Moonika Meltsa: võtsime kriisiajal kasutusele uue inimeste juhtimise mudeli

Kas ja kuidas on personalijuhi töö muutunud pärast eriolukorda? Milliseid tulevikutrende on näha? Arvamusi on olnud seinast seina ja seepärast küsisime tootmis-, kaubandus-, tervishoiu-, transpordi-, ehitus- ja teiste sektori asjatundjatelt, millisena nad personalijuhtimise tulevikku näevad.

Reisibüroo Estravel jaoks muutus olukord kardinaalselt juba veebruari lõpus, kui Euroopa hakkas piire sulgema. „Aprillis oli meil ajalooline hetk, kui käive oli negatiivne. Oleme kaks kuud tegelenud klientide reiside ümber broneerimisega või reiside tagasimaksetega,ˮ selgitab Estraveli personalijuht Kairi Luur.

Vanalinna Ehituse personalijuht Aet Urvast ütleb, et reaalset mõju tööjõuturule saab hinnata alles töötukassa meetme lõppedes. „Ettevõtted ja ametikohad väljuvad kriisist erinevalt, aga majandusanalüütikute hinnanguid jälgides saab järeldada, et ebakindlust jagub tõenäoliselt veel aastateks.ˮ

Eesti Pagari personalispetsialist Maive Premet selgitab, et kriisis on olnud suur mure võõrtöötajatega ja sellega, mis saab töösuhetest edasi. Koondama pole ettevõtte veel pidanud. „Vastupidi, värbasime lahkuvate ukrainlaste asemel uusi töötajaid ja keskendusime eestlastele. Ukrainlaste tööload hakkasid küll lõppema mai keskpaigast, aga uusi töötajaid nende asemele otsisime juba aprillis.ˮ

Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?