Missugune taustauuring kandideerijale on lubatud?

Hooaja esimeses saates siirdub saade „Töö ja palk“ tööõiguse radadele ja püüab hoolt kanda selle eest, et kogu tööalane tegevus toimuks seaduse piires.

Eelmise aasta lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse, mis puudutab täiendavalt terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete töötlemist töökohal.

Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.

Kõik, mis on internetis avalikult leitav, peab ju olema vabalt kasutatav? Kaugel sellest, kirjutas Tartu ülikooli õigusteaduskonna doktorant Seili Suder eilses Äripäevas.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.