Vähenenud töövõimega inimesi on Eestis Töötukassa andmetel üle 95 000 ja nende arv on viimastel aastatel suurenenud. Vähenenud töövõimega inimestel on keerulisem leida endale sobivat töökohta. Sealjuures on vaimupuudega inimestel risk jääda tööturult välja kõige suurem.
Eesti puuetega inimesi ühendav organisatsioon EPIKoda analüüsis 2016. aastal peamisi töö leidmist ja tööl püsimist raskendavad asjaolusid ja leidis, et neid on kaht liiki: tööandjate ja kolleegidega seotud põhjused ning vähenenud töövõimega inimestest endist tulenevad põhjused. Esimesse gruppi kuuluvad puude olemuse ja eripära mittetundmine ning sellest põhjustatud negatiivsed eelarvamused ja väärarusaamad vaimupuudega inimeste kohta, puudega töötajate ala- või ülehindamine ning tööandjate puudulik tahe või valmisolek koostöö tegemiseks puudega isikuid toetavate spetsialistidega. Teise grupi moodustavad vaimupuudega inimeste töövõime eripärad: näiteks pole nad sageli suutelised täitma mitut eri ülesannet ja olema mitmes eri rollis, vaid saavad paremini hakkama ühetaolise tööga, mille korraldamine pole tööandja jaoks kuigi mugav.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.