Millal võib tööandja ületunde nõuda ja kuidas neid hüvitada?

2024. aastal tegid Eesti kohtud hulgaliselt praktikat kujundavaid lahendeid tööõiguse vallas.

Alates 2025. aastast peavad kõik suurettevõtted, suured kontsernid ja turgudel noteeritud äriühingud (v.a. börsil noteeritud mikroettevõtted) esitama koos majandusaasta aruandega ka kestlikkusaruande, mis hõlmab kolme põhivaldkonda: keskkond (E – environmental), sotsiaalsed tegurid (S – social) ja juhtimine (G – governance), tuntud ka lühendi ESG all.

Enamik inimesi käib tööl selleks, et äraelamiseks raha teenida. Osadel on õnn töö kaudu maailma muuta ja ehk isegi võtta tööd kui hobi. Töö mõtestatusele mõeldakse üha rohkem, kuid kas me mõtleme sama palju ka puhkamisele, kirjutab Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus.

Tööriiete vahetamise ja sellega seotud tegevuste aeg algatas vaidluse, milles riigikohus äsja lahendi tegi.

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.