Riik vajab tugevaid õlgu – ametnike arv püsib paigal, kuid palgaga jäädakse maha
Kuigi avaliku teenistuse töötajate arv kasvas möödunud aastal vaid 0,5%, panustati rohkem julgeolekusse. Samas jäi ametnike palgakasv Eesti üldisest palgatõusust kaugele maha, mis seab kahtluse alla avaliku teenistuse atraktiivsuse ja järelkasvu.
Rahandusminister Jürgen Ligi 27. veebruaril valitsuse pressikonverentsil.
Foto: Liis Treimann
Rahandusministeeriumi värske 2024. aasta avaliku teenistuse ülevaade toob esile hulga olulisi arenguid ja murekohti: teenistujate arv on küll veidi kasvanud, kuid palkade mahajäämus erasektori võrreldavate töökohtadega seab küsimärgi alla ametnike motiveerituse ja järelkasvu.
Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.
Möödunud aastal kasvas tööturul nii töötute kui hõivatute arv, kusjuures põllumajandussektoris ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas oli hõive mullu viie aasta suurim, teatas statistikaamet.
Täna avaldas statistikaamet III kvartali palgaandmed: üldist majandusseisu arvestades on palgakasv jätkuvalt kõrge, nominaalselt kasvasid palgad aasta võrdluses 8,1%.
Värske värbamisuuring näitab, et hoolimata majanduslikust ebakindlusest ja AI-ga seotud kõhklustest on värbamiskavatsused maailmas pisut kasvamas – peamiselt organisatsioonide kasvuambitsioonide tõttu.