Aastaga kasvas nii töötute kui hõivatute arv

Eestis pole sektorit, millel läheks tänases majandussituatsioonis ülearu hästi. Inimesed kardavad kaotada sissetulekut ja tööd, ettevõtjatel on mure sisendhindade, koostöölepingute ja eksportturgude pärast. Missuguste meetmetega on suudetud koondamisi vältida?

Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid kvalifitseeritud tööjõu nappus hoiab survet palkade tõstmiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu palgatõusude, töötajate hoidmise ja investeeringute vahel, pöörates üha enam tähelepanu paindlikele töötingimustele ja digitaliseerimisele.

Milline on tööturu ja palgamaastiku hetkeseis ja kuhu liiguvad lähituleviku suundumused? Võtame luubi alla palgakasvu vedurid, tööjõupuuduse, maksumuudatuste mõju ja inimeste ootused keerulisel ajal.

Aktiivselt tööd otsivate ja tööpakkumistele avatud töötajate osatähtsus on aastaga märgatavalt suurenenud, kuid töövõtjate enesekindlus tööotsingutel langenud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.