Robotid ei küsi palka – tööstus panustab jõuliselt AI-sse ja robootikasse
Kui nelja aasta eest nentis üle 40% ettevõtetest, et neil pole aega, raha ega teadmisi, kuidas tööd digitaliseerida või automatiseerida, siis tänavusest Swedbanki tööstusuuringust selgus, et nüüdseks on kahtlejaid poole vähem.
Ei tasu loota, et robotid niipea tuba koristaks, triigiks, nõusid kokku korjaks või ehitustöid teeks, tõdes tänasel TalTechi innovatsioonifestivalil professor Tanel Tammet, kes tutvustas oma ettekandes tehisintellekti-maailmas valitsevaid kontraste.
Maailma Majandusfoorumi andmetel ootab Eesti tööturgu lähiaastatel ees kiire automatiseerimine ja töökohtade muutumine. Füüsilise tööjõu nappus, kasvav inflatsioon ja klientide ootused sunnivad ettevõtteid investeerima tehnoloogiasse ja töötajate ümberõppesse. Personalijuhtide roll uue ajastu talentide leidmisel ja arendamisel muutub olulisemaks kui kunagi varem.
“Firmajuht ostku osa töömahust väljast sisse, kui juurutab uut tehnologiat, nii väheneb vastutöötamine.”
Kuidas kasutada tehisaru ära näiteks firma personalipoliitikas – nii uute töötajate leidmisel kui ka olemasolevate töötajate tegevuse mõõtmisel? Eelkõige muudab tehisaru nii värbamis- kui ka kõik teised protsessid kiiremaks ja tõhusamaks.
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.