TalTechi professor: “Enamikku asjadest ma täna küll AI-le ei delegeeriks”

Nelja päeva pikkune töönädal tekitab vastakaid tundeid: töötajad unistavad, juhid kahtlevad. Kuid kas tehisintellekt võib muuta selle pelgalt heaolumeetmest strateegiliseks eeliseks, mis võimaldab töötada targemalt, arutleb ajajuhtimise asjatundja Ardo Reinsalu.

Tehisintellekti (AI) roll Eesti tööstuses on kasvamas, kuid erinevate tööstusharude juhid hindavad selle mõju ja rakendusvõimalusi erinevalt, selgus Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusest.

IT-firmas Scoro ja riigifirmas Eesti Raudtee kasutavad värbajad ja kommunikatsioonijuhid tehisintellekti mahukate tekstide tõlkimiseks ja tööintervjuude läbiviimiseks, Eesti Energias ja suuremates pankades katsetatakse virtuaalset assistenti. Loe pikemalt personalijuhtide kommentaare AI kasutamisest igapäevases töös.

Käesolevat aastat ilmestavad püsiva väljakutselise majanduse seisu ja keeruliste olude taustal tehisintellekti jätkuv võidukäik tööharjumuste kujundajana, kestlikum vaade juhtimisele ja hübriidtöö dilemmad.

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.