TalTechi professor: “Enamikku asjadest ma täna küll AI-le ei delegeeriks”

Nelja päeva pikkune töönädal tekitab vastakaid tundeid: töötajad unistavad, juhid kahtlevad. Kuid kas tehisintellekt võib muuta selle pelgalt heaolumeetmest strateegiliseks eeliseks, mis võimaldab töötada targemalt, arutleb ajajuhtimise asjatundja Ardo Reinsalu.

Tehisintellekti (AI) roll Eesti tööstuses on kasvamas, kuid erinevate tööstusharude juhid hindavad selle mõju ja rakendusvõimalusi erinevalt, selgus Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusest.

IT-firmas Scoro ja riigifirmas Eesti Raudtee kasutavad värbajad ja kommunikatsioonijuhid tehisintellekti mahukate tekstide tõlkimiseks ja tööintervjuude läbiviimiseks, Eesti Energias ja suuremates pankades katsetatakse virtuaalset assistenti. Loe pikemalt personalijuhtide kommentaare AI kasutamisest igapäevases töös.

Käesolevat aastat ilmestavad püsiva väljakutselise majanduse seisu ja keeruliste olude taustal tehisintellekti jätkuv võidukäik tööharjumuste kujundajana, kestlikum vaade juhtimisele ja hübriidtöö dilemmad.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”