Tööandja ravikindlustus näitab kasvutrendi

Värskelt valminud uuringust selgus, et 82% inimestest soovib, et nende tööandja pakuks täiendavat ravikindlustust.

Kõik teavad, et Eesti tervishoiusüsteemi kui jäämäe veepealne ja kõige nähtavam osa on hetkel pikad ravijärjekorrad. Uuringute kohaselt on katmata ravivajaduse hulk Eestis väga suur, seda saab mõõta 16 protsendipunktiga – kui on vaja spetsialisti sekkumist, pääsu mõne eriarsti juurde, siis tuleb tihti vastuvõttu oodata kuid.

Sõltumata soost ja vanusest peavad inimesed tööandja tervisekindlustuse paketi tähtsaimaks osaks hambaravi ja selle võimalikult suurt hüvitist, pea iga neljas 18–24-aastane töötaja näeb aga vajadust suurema psühholoogilise nõustamise limiidi järele, selgub Seesam kindlustuse uuringust.

Personalijuhid hoiatavad, et piirangud töötajate tervisesse investeerimisel võivad pikas perspektiivis suurendada nii ettevõtete kui ka riigi kulusid. Kuidas leida tasakaal ennetuse ja rahaliste võimaluste vahel?

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”