Ulla Ilisson: kui tööandja ei panusta töötajate tervisesse, maksab ta haiguslehtede ja asendajate eest

Eestis pakub tööandja ravikindlustust vaid üheksa protsenti tööandjatest, samal ajal kui Lätis on kindlustatud pea pooled töötajad. Eksperdid näevad põhjusena maksusoodustuse piiri, mis pole kuus aastat muutunud.

Pandeemia järelkajad, inflatsioon ja hübriidtöö esitatud väljakutsed on tõstnud tööandjate rolli vaimse heaolu hoidjatena. Aga kas see on piisav, kui kustutatakse ainult tulekahjusid? Eksperdid rõhutavad ennetava lähenemise tähtsust ja selgeid piire tööandjate vastutusalas.

Värskelt valminud uuringust selgus, et 82% inimestest soovib, et nende tööandja pakuks täiendavat ravikindlustust.

Tänavu esimese poolaasta seisuga suurenes 11 protsendi võrra ettevõtete arv, kes sõlmisid oma töötajate ravikulude katteks tööandja ravikindlustuse lepingu. Nüüd on 1400 tööandjat kindlustanud 60 000 töötajat, mis on kõrgeim näitaja alates selle kindlustusteenuse käivitamisest 2018. aastal.

Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.