Paindlik tööaeg liigub riigikogus edasi, ametiühingud hoiatavad tagajärgede eest
Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab tööandjal ja osakoormusega töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Tööandjad näevad selles võimalust, ametiühingud aga riskikohta töötajate kindlustunde ja kaitse vähenemises.
Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil toetada ja täiskokku esimesele lugemisele saata eelnõu, mis võimaldab tööandjal ja töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.
Arvamused Eestis kavandatavate töölepinguseaduse muudatuste kohta jagunevad radikaalselt kaheks: tööandjad näevad selles positiivset muudatust mitte ainult endi, vaid ka töötajate jaoks, ametiühingud aga nõuavad seaduseelnõu ülevaatamist.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kohtumisel ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega arutati ettevõtjate ettepanekuid valmivasse koalitsioonileppesse. Oluliseks teemaks on tõusnud oskustöötajate kättesaadavus.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit toetab riigi plaani muuta tööõigust paindlikumaks, sest seda ootavad ja vajavad nii tööandjad kui töötajad. Samuti suurendavad muudatused osalise ajaga töötaja kindlustunnet ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.