Kui eesmärgid on seatud, aga motivatsioon kaob ehk kuidas hoida tähendust ja fookust suurte projektide juures
Suured eesmärgid ja pikad projektid on iga organisatsiooni arengu loomulik osa, ent mida ambitsioonikam siht, seda kergem on teel motivatsiooni kaotada. Kui lõpptulemus tundub liiga kaugel, kipuvad inimesed keskenduma sellele, kui palju on veel ees, mitte sellele, kui palju on juba tehtud.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Elisa IT-juht Villu Teearu jagas, kuidas pikkade pingutuste ajal tiimina motivatsiooni hoida ning kuidas leida võite ka siis, kui lõppeesmärk on veel väga kaugel.
Seotud lood
Oktoobri lõpus toimus peresõbraliku tööandja märgise programmi läbinud organisatsioonidele inspiratsiooniseminar „Kullasadu“, kus jagasid kogemusi neli peresõbraliku tööandja märgise programmi kuldtaseme saanud tööandjat – DPD Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Keskkonnagentuur ja Raintree Systems OÜ.
Omanikutunne ei sünni palganumbrist ega käskude täitmisest, vaid usaldusest, autonoomiast ja tähendusest. Väiksed muutused juhi suhtlusviisis võivad koolitaja Kaido Pajumaa sõnul tekitada meeskonnas hoopis teise energia ja vastutuse.
Töökuulutused meenutavad tihti ostunimekirja: vaja on inimest, kes räägib kolme keelt, tunneb viit tarkvaraprogrammi, on meeskonnamängija, aga samas iseseisev ning loomulikult alati positiivne. Kandidaadi ülesanne? Püüa end sinna vormi mahutada ja loota, et midagi üle ääre ei ripuks.
Hübriidtöö on tänapäeva tööelu uus normaalsus ja tulnud selleks, et jääda. Paindlikud tööviisid ei hakka aga ettevõttes toimima iseenesest. Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe toob välja kolm tähelepanekut, millele juhid peaksid keskenduma, et hajusalt töötav tiim püsiks ühtne ja tulemuslik.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
3
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
5
Viimased uudised
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Üritused
Hetkel kuum
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele