Lõpeta hamburgeri-meetodi kasutamine töötajatele tagasiside andmisel

Aasta vahetumine ei muuda ainult numbrit kalendris, vaid annab võimaluse vaadata tagasi: mis juhtimisvõtetest töötas ja millised kogemused tasub kaasa võtta.

Paljudes meeskondades on inimesi, kelle potentsiaal on suurem kui nende usk iseendasse. Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe kirjutab, miks selliste töötajate arendamisel ei piisa koolitustest ja eesmärkidest, vaid määravaks saavad juhi usaldus, kannatlikkus ja teadlikult loodud arenguruum.

Arenguvestlustele annab võimu ja mõju tema kokkuvõtlik iseloom. Me kõik läheme arenguvestlusele rohkemal või vähemal määral erutust ja ärevust tundes. See on loomulik ja terve inimese tunnus – kohe hakkab ju mustvalgel selguma see, kuidas on juht rahul minu sooritusega ja mis saab minust edasi. Isegi siis, kui juht seda mulle selge sõnaga ei ütle, loen ma alateadlikult välja signaali iseenda kohta tema käitumisest, kehakeelest ja hoiakutest.

“Juht, kes kõike ise teeb, pole juht, vaid lihtsalt ülekoormatud spetsialist juhi toolil,“ ütleb Motivaator.ee juht ja meeskonnakoolitaja Kaido Pajumaa. Kuidas aga delegeerida nii, et asjad saaks tehtud parimal võimalikul moel ja endal ka midagi ei kripelda?

Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.