Palgaootus kerkis 2300 euroni, kuid töötajad ise palgatõusu ei usu
Töötajate palgaootus on aastaga kasvanud 200 euro võrra, kuid enamik ei pea soovitud töötasu saavutamist lähiajal tõenäoliseks. Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee uuring näitab, et tööturu jõujooned on endiselt tööandjate kasuks.
Töötajate palgaootus oma praegusel ametikohal on kasvanud aastaga 200 euro võrra ja jõudnud 2300 euroni (mediaan). Töökoha vahetamisel soovitakse teenida mõnevõrra rohkem – 2457 eurot kätte, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 6300 osalejaga tööturu- ja palgauuringu tulemused.
Värske 6300 vastajaga küsitlus näitab, et palgaga rahulolematus ja halvenenud toimetulek hoiavad töötajad tööturul aktiivsena. Pea iga teine otsib praegu aktiivselt tööd või jälgib tööpakkumisi, samal ajal kui vaid viiendik ei ole uutest võimalustest huvitatud.
Palgakasv jõudis esimeses kvartalis kõigisse maakondadesse, kuid samal ajal oli palgatöötajaid aastatagusega võrreldes 5000 võrra vähem. Värsked palgaandmed koos ökonomistide kommentaaridega näitavad, et tööandja jaoks ei tähenda tõusev palk ainult suuremat tööjõukulu, vaid ka hinnasurve, maksusüsteemi muutuste ja sektorite erineva käekäigu koosmõju.
Palgalõhe kandub otse üle pensionilõheks. Nii riik kui inimesed ise saavad siin paljugi ära teha, kirjutab SEB erakliendi kindlustus- ja pensionilahenduste ekspert Katrin Laks Äripäevas.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.