„Ma ei tea” on julguse test: juhid ja ChatGPT sama peegli ees

Avatud vestlused loovad tööelus selgust, koostööd ja pühendumust – tulemusi, mida veenmine suudab harva esile kutsuda, kirjeldab Äripäeva Akadeemia juht ja koolitaja Tiina Tohver.

Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet ja juht saab siin olla tasakaalustav jõud. “Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud,“ räägib vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen.

Kaasaegne juhtimine on üha kiireneval teelahkmel. Digirevolutsioon, kaugtöö, tiimide autonoomia ja pidevad ning üha kiiremas tempos väliskeskkonna muutused murravad vanu paradigmasid, nõudes juhtidelt uut mõtteviisi ja täiesti teistsuguseid oskusi.

Koolitustel ja konverentsidel naudivad osalejad õpiprotsessis eksperimente, kaasavaid ülesandeid, teste. Miks juhid oma igapäevatöös samu tehnikaid ei kasuta, imestab juhtimispsühholoogia treener Aira Tammemäe.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.