Kontrollifriigist juht saavutab enese jaoks vaid näilise turvatunde

“Juht, kes kõike ise teeb, pole juht, vaid lihtsalt ülekoormatud spetsialist juhi toolil,“ ütleb Motivaator.ee juht ja meeskonnakoolitaja Kaido Pajumaa. Kuidas aga delegeerida nii, et asjad saaks tehtud parimal võimalikul moel ja endal ka midagi ei kripelda?

Omanikutunne ei sünni palganumbrist ega käskude täitmisest, vaid usaldusest, autonoomiast ja tähendusest. Väiksed muutused juhi suhtlusviisis võivad koolitaja Kaido Pajumaa sõnul tekitada meeskonnas hoopis teise energia ja vastutuse.

Olen pea veerand sajandi jooksul saanud töötada personalijuhina väga erinevates organisatsioonides ja väga erinevate juhtidega. Mitte keegi neist ei ole õppinud juhtimist. Juhiks on saadud enamasti tugeva ekspertsuse tõttu oma valdkonnas, tänu silmapaistvatele organisatoorsetele võimetele või muudele isikuomadustele, mis on toetanud karjääriredelil ülespoole liikumist.

Tänapäeva organisatsioonides on meeskonnad rohkem kui lihtsalt töö tegijad – nad on ettevõtte vereringe ja närvisüsteem, mis hoiab organisatsiooni elujõulisena, usub koolitaja, coach ja superviisor Liis Süsmalainen.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.