Tänavu kevadel viis Palgainfo Agentuur läbi töötajate tööturu- ja palgauuringu. Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder andis Lahemaal toimunud suveseminaril ülevaate uuringus selgunud muutustest tööturul, töötajate liikumisest, lojaalsusest ja rahulolust ning töötasude muutustest eri tegevusaladel.
Palgainfo Agentuuri uuringus osalenute keskmine brutotöötasu oli 2018. aasta aprilli töö eest 1367 eurot. Keskmine netotöötasu oli 1128 eurot. Keskmine brutotöötasu tõusis võrreldes möödunud aasta sama ajaga 11,5% ja keskmine netotöötasu 14,8%.
Brutokuupalk kasvas kõigil tegevusaladel ja piirkondades. Brutokuupalga muutust on mõjutanud alampalga tõus 470 eurolt 500 eurole, netokuupalka on mõjutanud muudatused maksuvaba tulu arvestamises.
Põhipalkasid sunnib muutma töötajate puudus
Ligi kolmandik organisatsioonide tööturu- ja palgauuringu küsitluses osalenutest märkis, et nende organisatsioonis mõjutab põhipalkade muutmise otsust regulaarne palkade üle vaatamine ja korrigeerimine. Regulaarsete ja sageli kõiki töötajaid puudutavate põhipalkade muutuste kõrval on olulised ka individuaalsed põhipalga muutused, milles lepitakse kokku arenguvestluste vms tulemusel.
Kõige enam mõjutavad tööandjate hinnangul otsust põhipalkasid muuta või mitte muuta organisatsioonide majandustulemused, vajalike töötajate saadavus tööturul ja ka konkurentide palgatasemed. Paljud tööandjad on tööturul aktiivsed ja soovivad värvata uusi töötajaid. Kuna aga tööhõive on kõrge, tuleb uusi töötajaid värvata kuskil mujal töötavate inimeste seast. See tähendab ka paremate palgapakkumiste tegemist, mis avaldab mõju põhipalkade kasvule. Palju tehakse töötajatele otse tööpakkumisi. Kutseid tööle kandideerimiseks on saanud peamiselt kõrgemasse palgagruppi kuuluvad inimesed.
Samas on tööpuudus natuke kasvanud, kuna tööturule tuuakse puudega inimesi.
Töökoha vahetamise kavatsus on suurem madalama palgaga gruppides.
Aktiivselt otsib tööd 9% ja üldse ei otsi tööd 32% küsitletutest. Töö otsimise aktiivsus on seotud töötajate rahuloluga. Kui inimene hindab oma toimetulekut töötasuga kõrgeks, siis ta ei ole tööturul aktiivne. Toimetuleku hindamine on seotud ka vanusega.
Peamised töökoha vahetamist mõjutavad tegurid palga kõrval on tööülesannete huvitavus ja tööalased suhted. Arengu, karjääri ja lisatasude võimalused hoiavad töötajat organisatsioonis.
Suurem osa küsitletutest on tööandjatele lojaalsed- lojaalsusindeks (ei ole kandideerinud, ega plaani seda teha) on kõrge 48% ja väga kõrge 19% küsitletutest. Lojaalsusindeksit kasvatab atraktiivne töökoht, soodustuste paketid, palga suurus jms tegurid.
Töötajad on maksuvaba tulu kasutamisel ettevaatlikud
2018. aasta algusest jõustunud muudatused maksuvaba tulu arvestamises on töötajatele rohkem raha kätte jätnud, kuid üsna suur osa töötajatest kasutab maksuvaba tulu lubatud määrast vähem. Paljud küsitletud väidavad, et tulumaksu tagasi maksta ei ole neil millestki ja tulevikus saab enammakstud raha tagasi.
Töötajate küsitluses osalenutest 19% ei osanud öelda, kui suur oli nende maksuvaba tulu aprillis 2018. Keskmine töötajate poolt avalduse alusel arvestatud maksuvaba tulu oli 242 eurot, valemi järgi lubatud keskmine maksuvaba tulu aga 362 eurot.
Pikemat ülevaadet uuringu tulemustest saad lugeda
Infolehe Palk septembris ilmuvast numbrist.
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.