• 03.12.18, 23:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

III kvartali palganumbrid

Maksu- ja Tolliamet ning Statistikaamet avaldasid 2018. aasta kolmanda kvartali tulemused töötajatele tehtud väljamaksete ning keskmise palga kohta.
III kvartalis maksti rohkem palka
  • III kvartalis maksti rohkem palka Foto: scanpix
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta kolmanda kvartali mediaanväljamakse 1000 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 972 583 166 eurot ja väljamakse tehti 580 670 inimesele. Võrreldes 2017. aasta III kvartaliga suurenes mediaan 91 euro võrra ehk 909 eurolt 1000 euroni, siis tehti väljamakseid 568 281 inimesele summas 1 777 034 544 eurot ehk ligi 196 miljonit eurot vähem.
Statistikaameti andemetel ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.
Kuigi mediaanväljamakse eelmise kvartaliga võrreldes kasvas, vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes III kvartalis 2,3%. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata jäi brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 41% ja tõusid 2017. aasta III kvartaliga võrreldes 9%. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartaliga võrreldes samuti 7,5%. Keskmine brutokuupalk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot.
Keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2066 eurot) ning info ja side tegevusalal (2181 eurot). Võrreldes 2017. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.
III kvartalis paistab silma ka brutokuupalga tõus hariduse tegevusalal. Lisaks tööjõukulude kasvule on selle tegevusala palgatõus osaliselt mõjutatud ka puhkusetasude jaotumisest II ja III kvartali vahel. Kui 2017. aastal moodustas puhkusetasu III kvartalis hariduse tegevusala brutopalga kogusummast 31%, siis 2018. aastal 37%.
Brutokuupalk tõusis 2018. aasta III kvartalis kõikidel tegevusaladel, v.a haldus- ja abitegevused, kus brutokuupalk langes 3,1%. Väiksem oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal (3,4%), veonduses ja laonduses (4,1%) ning kinnisvaraalases tegevuses (4,1%).
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1562 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1533 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.
Erinevused maakondade lõikes
Maksu- ja tolliameti maakondade võrdluses oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1117 eurot ja 800 eurot.
Maakondade mediaanväljamaksed:
Maakonniti oli 2018. aasta III kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1435 eurot) ja Tartu (1272 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (927 eurot) ja Valga (968 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas kõikides maakondades. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Põlva ja Saare maakonnas ning aeglasem Võru ja Lääne-Viru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.
Allikad: Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.24, 15:59
Schneider Electric: palgapakkumine ei taga jätkusuutlikku tulemuslikkust
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele