Nii töötaja kui ka tööandja peaksid suutma adekvaatselt reageerida töökeskkonnas valitsevatele psühhosotsiaalsetele ohuteguritele, vältimaks depressiivsuse, ärevuse ja isiksusehäirete väljakujunemise levikut, leiti Äripäeva raadiosaates „Eetris on arvamusfestival”.
Sageli on töötajal oma murest rääkida raske, kuna ta püüab näida vormis ning teeb kõik selleks, et nõrkust mitte välja näidata. Tegelikult võib ta aga vaimselt väga kurnatud ja tühi olla – ettevõtte juhid peaksid sellist töötajat õigel ajal märkama ja aitama.
  • Sageli on töötajal oma murest rääkida raske, kuna ta püüab näida vormis ning teeb kõik selleks, et nõrkust mitte välja näidata. Tegelikult võib ta aga vaimselt väga kurnatud ja tühi olla – ettevõtte juhid peaksid sellist töötajat õigel ajal märkama ja aitama.
  • Foto: Erik Prozes
Eksperdid nimetavad psühhosotsiaalse ohutegurina kõike, mis kahjustab töötaja töövõimet ja toovad kaasa pikaajalise koormatuse ning väsimuse. „Selliste tegurite olemasolu võib põhjustada töötajas meeleoluhäireid, depressiivsust ja ärevust, aga ka viia isiksusehäire väljakujunemiseni,” nentis tööpsühholoog Taimi Elenurm.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 11:00
Tiimiürituste loogika muutub: ettevõtted otsivad üha enam keskkonda, kus inimesed päriselt suhtleksid
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele