Heli Raidve: kaugtööga on esile tulnud väga tõsised probleemid

Sotsiaalministeerium on hakanud välja töötama uut heaolu arengukava aastateks 2023–2030. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku tõsta uues arengukavas fookusess tööõiguse paindlikumaks muutmine.

Koroonapandeemia on vähendanud inimese asukoha olulisust töötegemisel. Näiteks 2020. aasta II kvartalis oli Eestis ligi 200 000 kaugtöötajat, mis on tavapärasest 40% rohkem. Kaugtöö kiire levik tõstab küsimuse alla töötajate tegevuse jälgimise, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu portaalis palgauudised.ee.

Puudujäägid isikuandmete kaitses võivad minna tööandjale kalliks maksma. Seega on oluline aeg-ajalt veenduda, et kõik seadusest tulenevad nõuded on täidetud ja tarvitusele on võetud piisavad kaitsemeetmed.

Kas Eesti Töötukassas töötuna arvel olevale inimesele tööampsu võimaldamisel tuleb sõlmida tähtajaline tööleping, käsundusleping või mõni muu leping? Selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.