Liisi Kirch: rahatark töötaja – väljakutse või eesmärk?

Paljudel on see oskus tulnud ise juurde õppida ning mitte kõik katsetused ei ole olnud edukad – on kuulda ka juhtumistest, kui tööandja palkab endale uue inimese ning peab hakkama paralleelselt tegelema temaga kaasasolevate võlanõudjatega. Isegi siis, kui võlad pole teemaks, tekitab ka peost suhu elamine ehk igakuiselt kogu sissetuleku kulutamine tarbetut stressi, ja see omakorda mõjutab töötaja motivatsiooni ja töötahet.

Töötajate tähelepanu saab rahatargemale käitumisele juhtida näiteks läbi temaatiliste seminaride korraldamise, paludes ettevõttesse külla mõne valdkonna eksperdi – valik on suur ja lai olenevalt sellest, millele täpselt keskenduda soovitakse. Küll aga tuleb tähele panna, et rahatarkuse juures pole olulised ainult teadmised, vaid ka hoiakud ja teadmiste praktikas rakendamine, mistõttu ei pruugi ühekordsest loengust palju abi olla.

Oodatud muutuse võiks tuua ekspertide seminaride kombineerimine ettevõtte või osakonna „rahaklubiga“. Sellise klubi regulaarsed kokkusaamised, kasvõi ühise lõuna vormis, aitavad hoida motivatsiooni üleval ning panevad pingutama vahepealsel ajal – kui endale on lihtne öelda, et küll homme teen, siis teistele antud lubadus toob mängu sotsiaalse vastutuse.

Tööandja võiks rahatarkuse teema puhul kindlasti tähelepanu juhtida ka pikemaajalisele kogumisele ajaks, kui töötaja enam ei suuda või ei taha täismahus töötamist jätkata. Pensionisambad pakuvad siinkohal hea ja lihtsa lahenduse, mida saab automatiseerida ja seejärel vaid korra aastas üle vaadata. Millised erinevused on kolmel pensionisambal, kuidas pensionifondi valida ning miks pensionisüsteemis raha koguda, on siinkohal võtmetähtsusega küsimused kõikidele täisealistele inimestele ning Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustamise teenus on just selleks ellu kutsutud, et tööandjatele siinkohal abiks olla.

Pensionikogumisel saab ettevõte ise panustada töötajate motivatsioonipaketi konkurentsivõimesse, pakkudes võimalust ise töötaja avalduse alusel tema palgast osa III sambasse kanda või tehes täiendavaid makseid III sambasse. Esimesel juhul kaasneb vaid raamatupidajale väike lisaliigutus, teisel juhul tasub läbi mõelda, millistel alustel täiendavaid sissemakseid pensionifondi teha – näiteks siduda see töötaja enda panusega (tööandja kannab pensionifondi näiteks sama summa või 75% sellest, mis töötaja ise panustab).

Veel ühe võimalusena motivatsioonipaketti täiendada on pakkuda rahaasjade jälgimisplatvormi MyFinancier põhipaketti kõikidele töötajatele. Lisaks täisautomaatsele kulude-tulude kaardistamisele, mis nõuab vaid kodupangaga sidumist, tuleb sellega kaasa igakuine rahatarkuse veebiseminar, mida korraldab MyFinancieri tegevjuht Kadri Mäsak, kellel on rahaasjade juhtimise ja finantsnõu jagamise kogemust juba 15 aastat.

Korras rahaasjadega töötaja on see, kellel on selge ülevaade oma rahade liikumistest, puuduvad kõrgete intressidega laenud, kellel on olemas meelerahufond ja igakuised investeeringud veel lisaks pensionisammastele. Selline töötaja ei tule tööle seetõttu, et tal on vaja lapsed ja iseend toita ja katta ning eluasemelaen tasuda, vaid siis muutub järjest olulisemaks väärtus, mida ta oma tööga loob. Kui see teda kõnetab, on kõik hästi, ning võiks öelda, et missioonitundega töötaja otsib juba vaikimisi võimalusi, kuidas teha oma tööd paremini.

Seega milline tööandja ei tunneks uhkust töötajate üle, kes teevad tööd peamiselt selle sisu pärast, mitte vaid rahateenimise eesmärgil! See aspekt omakorda nügib inimesi õigetele kohtadele suunama ka personalitöötaja ning seeläbi on loodud suurepärased eeldused, et kogu ettevõtte tootlikkus kasvab ja inimesed on õnnelikumad.

Iga tööandja tunneb oma töötajaid kõige paremini, kuid kasu võib olla ka küsimisest, millised teemad on inimestele segased. Nii saab pakkuda just oma kollektiivile kõige õigemat viisi, kuidas korraga parandada kõigi rahalist seisukorda, rahulolu oma tööandjaga ja vähendada stressitaset.