Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu vastab Personali Praktiku lugejate küsimustele, andes nõu puhkuste ajakava koostades töötaja eelisõiguse määramiseks. Veel tuleb juttu tööandja ja töötaja vahelisest laenulepingust ning renditöö lepingus kasutajaettevõtte kindlaks määramisest.

- Meeli Miidla-Vanatalu
- Foto: Annela Samuel
Puhkuste ajakava koostades tekkis probleem töötaja eelisõiguse määramisel. Töölepingu seaduse § 69 lg 7 p 1 kohaselt on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust õigus nõuda põhipuhkust. Aga kui töötaja on üle viidud kergemale tööle ning tööandjal pole kergemat tööd anda ning töötaja on sunnitud enne rasedus- ja sünnituspuhkust töövõimetuslehele jääma (TLS § 18 lg 2), siis mis hetkel on tal õigus põhipuhkust nõuda? Kas endiselt vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust, katkestades haiguslehe? Või võib mõistlikuks lugeda õigust kasutada põhipuhkus ära enne TLS § 18 lg 2 alusel haiguslehele jäämist, mis on enne rasedus- ja sünnituslehe algust antud olukorras paratamatu?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.