Eesti reaalpalk ehk inimeste ostujõud on langenud rohkem kui kolme aasta tagusesse aega, kuid positiivse külje pealt oleme praegu siiski paremas seisus kui eelmise suure majanduskriisi ajal, kinnitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

- Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
- Foto: Liis Treimann
Praeguse kiire hinnatõusu ajal räägitakse palju mõistetest, nagu reaalpalk ja nominaalpalk. Kõige lihtsamalt öeldes on nominaalpalk see number, mis on kirjas inimese töölepingus. Reaalpalk võrdub aga nominaalpalk, millest on maha arvatud hinnatõus. Seega on reaalpalk ostujõu indikaator ehk näitab kui palju inimene teatud ajahetkel endale midagi osta saab. Viimaste aastaga on selle seis aga järjest halvenenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.