Eesti reaalpalk ehk inimeste ostujõud on langenud rohkem kui kolme aasta tagusesse aega, kuid positiivse külje pealt oleme praegu siiski paremas seisus kui eelmise suure majanduskriisi ajal, kinnitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

- Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
- Foto: Liis Treimann
Praeguse kiire hinnatõusu ajal räägitakse palju mõistetest, nagu reaalpalk ja nominaalpalk. Kõige lihtsamalt öeldes on nominaalpalk see number, mis on kirjas inimese töölepingus. Reaalpalk võrdub aga nominaalpalk, millest on maha arvatud hinnatõus. Seega on reaalpalk ostujõu indikaator ehk näitab kui palju inimene teatud ajahetkel endale midagi osta saab. Viimaste aastaga on selle seis aga järjest halvenenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.