Töölepingu seaduses sätestatud hüvitiste süsteem läbis uuenduskuuri
Töölepingu seaduses on ette nähtud hüvitised mitmeteks puhkudeks nii töötaja kui ka tööandja kasuks. Riigikohtu praktikas on neid hüvitisi käsitletud kui kahjuhüvitisi, mille puhul peavad pooled tõendama tekkinud kahju.
Grant Thorntoni õigusnõustaja Merli Kesküla ja noorem õigusnõustaja Anastassia Volmerson
Foto: Egert Kamenik
Selline tõlgendus on muutnud hüvitise saamise poolte jaoks keeruliseks ja tihti ebamõistlikult kulukaks ettevõtmiseks, sest vaidlust lahendav organ võib hüvitise suurust muuta, arvestades asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Seaduse algne eesmärk oli hoopis midagi muud.
Tänapäeval on üks suurimaid väljakutseid tööandjana see, kuidas hoida töötajad terved, motiveeritud ja produktiivsed. Ergonoomiline töökeskkond ei ole enam lihtsalt mugavus vaid strateegiline investeering, mis vähendab tööga kaasnevaid terviseriske ning parandab ettevõtte tulemuslikkust.