5 tööstusjuhti AI-st: tehisintellektist on saamas aina olulisem osa tööstusest
Tehisintellekti (AI) roll Eesti tööstuses on kasvamas, kuid erinevate tööstusharude juhid hindavad selle mõju ja rakendusvõimalusi erinevalt, selgus Tööstusuudiste sektori arvamusliidrite küsitlusest.
Laevade ümberehitusega tegeleva SRC Groupi juht Hannes Lilp näeb tehisintellektil suuri kautusvõimalusi nii merenduses kui tööstusvaldkonnas.
Foto: Raul Mee
Enamik juhte näeb AI-s suurt potentsiaali efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks, kuid on ka skeptilisemaid seisukohti. Poistiivsemalt suhtuvad AI-sse nende ettevõtete juhid, kus tehisintellekti on mingil määral juba kasutusele võetud.
IT-firmas Scoro ja riigifirmas Eesti Raudtee kasutavad värbajad ja kommunikatsioonijuhid tehisintellekti mahukate tekstide tõlkimiseks ja tööintervjuude läbiviimiseks, Eesti Energias ja suuremates pankades katsetatakse virtuaalset assistenti. Loe pikemalt personalijuhtide kommentaare AI kasutamisest igapäevases töös.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Digivalmidus ja digivõimekus ei ole sünonüümid, aga on tihedalt omavahel seotud. Mõlemad on ettevõtte või organisatsiooni eduka digitaliseerimise eelduseks, selgitab ettevõtete digitaliseerimise arendaja Maarit Vabrit-Raadla.
Kohtla-Järvel asuv TNC-Components on üks suurimaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobide tootjaid Eestis. Selles, et üle 20 aasta tegutsenud ettevõte saaks usinalt kasvada ja areneda, on oma roll ka töötukassa Ida-Virumaa osakonnal. Just nende abil leitud inimestega on tänaseks täidetud suurem osa töökohtadest, mida on ettevõttes ühtekokku 115.