Tööandjad võtavad värvates appi tehisintellekti, kuid nii võidakse rikkuda seadust

„AI ei tee personalijuhi eest otsuseid, kuid aitab näha mustreid ja teha argumenteeritumaid valikuid,“ ütleb andmepõhise personalijuhtimise ekspert Egle Saska, kes astub üles ka konverentsil HRxTech 2025, kus jagab praktilisi näiteid ja nippe, kuidas viia andmepõhine personalijuhtimine sootuks uuele tasemele.

Töökuulutused meenutavad tihti ostunimekirja: vaja on inimest, kes räägib kolme keelt, tunneb viit tarkvaraprogrammi, on meeskonnamängija, aga samas iseseisev ning loomulikult alati positiivne. Kandidaadi ülesanne? Püüa end sinna vormi mahutada ja loota, et midagi üle ääre ei ripuks.

Personalijuhtide ja värbajate maailm on alati olnud dünaamiline – uued oskused nagu andmeanalüütika, digitaalne värbamine või kaugtöö juhtimine on aastate jooksul muutunud tavapäraseks osaks igapäevatööst. Ja mõnikord kerkib esile midagi, mis muudab mängureegleid igas ettevõttes.

Kuidas AI muudab värbamist ja personalitööd – kas see teeb elu lihtsamaks või hoopis keerulisemaks? Millistes protsessides toob tehnoloogia suurimat kasu ja kus võib see tekitada uusi probleeme? Just neid küsimusi arutame saates “Töö ja palk” globaalse värbamisjuhi Renita Käsperiga.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.