Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada novembri algul toimunud Koolituskonverentsist ja sellest, kuidas kaks pead on ikka kaks pead. Alustab pekkikeeramise meistriklass.

Kas kõlab tuttavalt esmaspäevahommikune nädalavaade, kus juhi kogu nädal on otsast ääreni täidetud koosolekutega ning jooksvate tööülesannetega tegelemiseks justkui aega ei jäägi, rääkimata oma inimestega tegelemisest?

Koosolekud tööl on vältimatud: need aitavad mõtteid vahetada, otsuseid teha ja juhtidel on koosolekute abil kergem meeskonda koordineerida. Samas võivad koosolekud olla ka väsitavad ja kesta liiga kaua.

Efektiivne koosolekukultuur ei sünni juhuslikult – see kujuneb teadlikest kokkulepetest, oskustest ja juhtide eeskujust. Just sel moel saab muuta koosolekud ajaraiskamisest väärtust loovaks tööriistaks.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.