50 000 töötut jäi erandiks: aasta tõi tööturule ootamatu stabiilsuse

Manpower Eesti üheksandat aastat koostatud tööturu prognoos näitab, et 2026. aastal kujundavad Eesti tööelu eelkõige tehisaru kiire levik, jätkuv tööjõu polariseerumine ning surve palgakasvule vaid kitsastes rollides. Stabiilsuse asemel tuleb tööandjatel ja töötajatel harjuda pidevate muutustega.

2025. aastal edastasid tööotsijad CVKeskus.ee tööportaalis avaldatud tööpakkumistele üle 1,9 miljoni kandideerimisavalduse ning enim tahetud töökohtadele kandideeris korraga rohkem kui 1500 inimest.

Ökonomistide hinnangul loob aeglustuv inflatsioon Eestis eeldused, et palgakasv hakkab taas inimeste ostujõudu parandama. Samal ajal süvenevad regionaalsed erinevused tööturul ja palkades, mis tähendab, et majanduse paranemisest ei saa kõik piirkonnad võrdselt osa.

Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.