Vaid 21% Eesti tööandjatest on teinud oma töötajate heaks stressiennetuse tegevusplaani

Avalikkuses on viimasel ajal sagenenud lood vanemapuhkuselt naasvate töötajate ebaõiglasest kohtlemisest. Peresõbraliku tööandja märgise programmi sisupartner Ave Laas kirjutab Tööelu.ee-s, et probleem ei seisne niivõrd seadustes või üksikutes tööandjates, vaid laiemas juhtimispraktikas ja organisatsioonikultuuris.

Eesti vajab igal aastal juurde vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, kuid naised moodustavad tehnoloogiasektoris endiselt vaid veidi üle veerandi töötajatest. Sirja Sulakatko sõnul võib üheks lahenduseks olla karjääripöörete toetamine – üha rohkem naisi jõuab IT-sektorisse ümberõppe kaudu ja see aitab leevendada oskustööjõu puudust.

Personalijuhtimine liigub lähiajal tehnoloogia abil raporteerimisest prognoosimisele. AI-ga saab näiteks ennustada, kes töötajatest võib poole aasta jooksul lahkuda, kes on läbipõlemise äärel, milline on kõige efektiivsem inimeste kasutus töögraafikus, aga sellega kaasneb ka palju ohte, kirjutab HR-tarkvara Persona juht Sirli Vaher.

Vabu ametikohti oli mullu neljandas kvartalis 8553, mis on viimase viie aasta väikseim näitaja. Samas langes viimaste aastate tasemest madalamale ka hõivatud ametikohade arv.

Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.