Avalikkuses on viimasel ajal sagenenud lood vanemapuhkuselt naasvate töötajate ebaõiglasest kohtlemisest. Peresõbraliku tööandja märgise programmi sisupartner Ave Laas kirjutab Tööelu.ee-s, et probleem ei seisne niivõrd seadustes või üksikutes tööandjates, vaid laiemas juhtimispraktikas ja organisatsioonikultuuris.
Eesti vajab igal aastal juurde vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, kuid naised moodustavad tehnoloogiasektoris endiselt vaid veidi üle veerandi töötajatest. Sirja Sulakatko sõnul võib üheks lahenduseks olla karjääripöörete toetamine – üha rohkem naisi jõuab IT-sektorisse ümberõppe kaudu ja see aitab leevendada oskustööjõu puudust.
Personalijuhtimine liigub lähiajal tehnoloogia abil raporteerimisest prognoosimisele. AI-ga saab näiteks ennustada, kes töötajatest võib poole aasta jooksul lahkuda, kes on läbipõlemise äärel, milline on kõige efektiivsem inimeste kasutus töögraafikus, aga sellega kaasneb ka palju ohte, kirjutab HR-tarkvara Persona juht Sirli Vaher.
Vabu ametikohti oli mullu neljandas kvartalis 8553, mis on viimase viie aasta väikseim näitaja. Samas langes viimaste aastate tasemest madalamale ka hõivatud ametikohade arv.
On palju viise, kuidas ettevõte saab näidata, et hoolib oma töötajatest - alates paindlikust töökorraldusest kuni tööandja hüvedeni. Oleme ilmselt kõik kuulnud ütlust, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kuid kuidas näidata, et see pole pelgalt sõnakõlks?
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.