Töökultuur, kus ei puhata, toodab läbipõlemist ja lahkumisi

Töötajate läbipõlemisel ja kõrgel stressitasemel on ülisuur mõju nii Eesti riigi eelarvele kui ka Eesti ühiskonnale laiemalt.

Kuigi ligi 80% ettevõtte tulemuslikkusest sõltub inimeste energia tasemest, juhitakse tööelu endiselt nagu masinaparki – mõõtes tunde, mitte jõudlust.

Kui inimene põleb läbi, kellel on vastutus? Temal endal? Tööandjal? Juhil?

Kui ettevõte ei saavuta soovitud tulemusi ja meeskond on pinges, pööratakse pilk enamasti esimesena organisatsiooni protsesside ja strateegiate poole. Sealjuures jääb juhtiva inimese närvisüsteemi seisund sageli tahaplaanile. Samas määrab just see nähtamatu tasand sageli, kas organisatsioonis valitseb koostöö, usaldus ja loovus või pinged, hirm ja kuhjuv läbipõlemine, kirjutab juhtimise mentor Eve Krautmann.

Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.