Palgad liiguvad taas üles: mida tähendab 5,5% kasv tööandja jaoks?
Eesti tööturg on taastumas ning koos sellega kasvab surve ka palkadele. Keskmine palk jõudis teises kvartalis 2243 euroni, kuid personalijuhi jaoks ei ole küsimus enam ainult palganumbris – oluline on, kuidas hoida konkurentsivõimet olukorras, kus töötajate ootused kasvavad ja sobivate oskustega inimesi napib.
Seotud lood
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik kerkis esimesel poolaastal 1900– 2543 euroni, kasvades aastaga 12,8%. Kasvu vedasid eeskätt kõrgepalgalised IT-ametikohad ning riigikaitse ja siseturvalisusega seotud tööpakkumised.
Palgast saab üha vähem ainult personaliosakonna või palgaarvestaja teema. Uued läbipaistvusnõuded tähendavad, et ka keskastme juht peab oskama põhjendada palgavahemikke, selgitada töötaja töö väärtust ja pidada keerulisi palgavestlusi nii, et usaldus ei kaoks.
Eesti keskmine netopalk on käesoleval aastal suurenenud 15%, mõjutades ka eluasemeturgu, kuid järgmisel aastal ei tule enam sarnast palgahüpet, ütles Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Sügiseti jõuab ettevõtetes kätte hetk, kus asutakse arutlema oma töötajatele mõeldud jõulukinkide üle. Kas pista pihku järjekordne logoga kruus ja ettevõtte pildiga šokolaad või korraldada hoopis pidu? Kui pidu, siis kuidas teha see nii, et kõigil oleks tore ja see oleks midagi erilist ning meeldejäävat?
Enimloetud
1
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
3
Viimased uudised
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Kasutatava renditööjõu kulu oli üle kolme korra suurem kui ettevõtte enda tööjõukulu
Üritused
Hetkel kuum
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
Ain Hanschmidt: tööandjad ise peavad parandama juhtimiskvaliteeti
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele