5 põhjust, miks töötajad firma jõulupeole ei tule: võib-olla pole probleem töötajates
Peokoht on valitud, programm paigas ja kutsed saadetud. Ometi näitab registreerimisnimekiri kollektiivi jagunemisest tuttavat pilti: need, kes alati kohale tulevad, ja need, keda keegi kunagi ei näe, kirjeldab üritusturundusagentuuri Createvents asutaja ja loovjuht Gerli Taniloo-Sunduk.
Createvents asutaja ja loovjuht Gerli Taniloo-Sunduk
Foto: GerliPhoto
Lihtne oleks öelda, et inimestel puudub huvi. Aga äkki korraldame pidu selle järgi, mida ettevõte tahab pakkuda, mitte selle järgi, mida inimesed tegelikult vajavad? Siin on viis küsimust, mida enne järgmist jõulu- või aastalõpupidu küsida.
1. Kas pidu algab siis, kui tööpäev peaks lõppema?
Detsember on paljudele niigi tihe aeg. Kui pidu võtab terve õhtu, konkureerib see pere, sõprade ja väljateenitud puhkusega. Tasuta õhtusöök ei pruugi seda konkurentsi võita. Kui koosolemine on ettevõttele tähtis, võiks vähemalt osa sündmusest toimuda tööajal. Meeskonnatunnet ei pea ehitama ainult töötaja vabast ajast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2. Kas programm on mõeldud ainult kõige julgematele?
Ühe jaoks hõlmab ideaalne jõulupidu karaoket, võistlusi ja tantsu hommikuni. Teisele on see õhtu, kus ta otsib esimest võimalust märkamatult lahkuda. Kumbki pole vale inimene.
Hea pidu ei nõua kõigilt ühesugust osalemist. Seal peab saama kaasa lüüa, aga ka rahulikult vestelda. Mõnikord sünnib kõige väärtuslikum kohtumine just siis, kui laval parasjagu midagi ei toimu.
3. Kelle arvamust me tegelikult küsime?
Pärast pidu kogutakse tagasisidet. Aga kellelt? Enamasti neilt, kes kohale tulid. Nii võivad aga järgmise peo kujundada taas kõige aktiivsemate eelistused.
Küsige ka puudujatelt, mis neid tagasi hoidis – oli see aeg, formaat, seltskond või tunne, et see pole nende jaoks? Üks aus vastus võib olla kasulikum kui kümme uut programmiideed.
4. Kas kutse on tegelikult varjatud kohustus?
„Kõik on väga oodatud!“ kõlab sõbralikult, kuid võib mõjuda käsuna. Jõulupidu ei ole lojaalsustest. Inimene, kes ei tule, ei hooli tingimata oma meeskonnast vähem. Ja inimene, kes tuleb ainult kohusetundest, ei pruugi end kaasatuna tunda.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Selgitage, miks kokku saadakse, kuid jätke inimestele võimalus oma osalemise üle ise otsustada.
5. Kas ühine õhtu loob ka tegelikke sidemeid?
Ilus pidu ei paranda üleöö kehva töökultuuri, aga see võib luua hetki, mida tööpäev ei paku: uus kolleeg leiab tuttava näo, eri osakondade inimesed saavad lõpuks rääkida muust kui tähtaegadest.
Ühel tänavusel ettevõtte sündmusel tuli kohale töötaja, kes oli varasemad ühised ettevõtmised vahele jätnud. Kolleegide hilisemad jutud ja ühised naljad olid tekitanud temas tunde, et ta jääb millestki ilma, ja seekord otsustas ta kohale tulla. Sündmuse lõpus ütles ta personalijuhile, et tal on väga hea meel oma otsuse üle: ta tundis end seal tõesti hästi.
See on suurem võit kui üks lisandunud nimi osalejate nimekirjas.
Täis saal pole ainus mõõdupuu
Muidugi on tore, kui peole tuleb palju inimesi, aga veel olulisem on, kas nad tunnevad end oodatuna ja leiavad teistega ühise keele.
Seega tasub enne järgmist pidu küsida vähem „Kuidas kõik kohale saada?“ ja rohkem „Mille pärast nad ise tahaksid tulla?“. Nende kahe küsimuse vahele mahub vahe kohustusliku kalendrisündmuse ja päriselt ühendava kogemuse vahel.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.