Keskendumine tööl: miks tähelepanu hajub ja kuidas seda teadlikumalt juhtida?
Tööpäev võib alata väga selge plaaniga. Sa tead, mida tahad täna kindlasti ära teha. Siis avad arvuti ja sinu tähelepanu hakkavad püüdma e-kirjad, Teamsi sõnumid, kolleegide küsimused, koosolekud ja ootamatud ülesanded. Päeva lõpuks oled olnud kogu aeg tegevuses, kuid see üks oluline asi, mille tahtsid kindlasti ära teha, võib endiselt tegemata olla.
Sellises olukorras on lihtne arvata, et peaksid paremini keskenduma või oma aega tõhusamalt planeerima. Tasub aga vaadata, mis sinu keskendumisvõimet mõjutab ja kuhu sinu tähelepanu läheb.
Miks on keskendumine tööpäeval järjest keerulisem?
Üks keskendumise suurimaid väljakutseid on erinevad segajad. Nii välised segajad (nt e-kirjad, sõnumid, kolleegide küsimused) kui sisemised segajad (nt meie enda mõtted, uskumused, emotsioonid, mured) võivad tähelepanu kõrvale viia sellelt, mis parasjagu pooleli.
Teine keskendumise väljakutse on tööpäeva killustatus. Iga kord, kui liigume ühelt tegevuselt teisele, peab ka meie tähelepanu ümber lülituma ning poolelijäänud töö juurde tagasi pöördudes uuesti järje leidma.
Kui töötad näiteks analüüsi või ettekande kallal, kuid vaatad vahepeal saabunud kirja, vastad Teamsi sõnumile ja pöördud siis töö juurde tagasi, ei tee sa tegelikult kõike korraga. Sinu tähelepanu liigub ühe tegevuse juurest teise juurde ja tagasi.
Mida rohkem selliseid ümberlülitusi päeva mahub, seda keerulisem on ühe tegevuse juures piisavalt kaua püsida, et sellesse päriselt süveneda. Kui vahepealne tegevus venib pikemaks, võib pooleliolev töö sootuks tagaplaanile jääda. Nii võib tööpäeva killustatus süvendada keskendumisraskusi ja jätta päeva lõpuks rohkem ülesandeid pooleli.
Keskendumist mõjutab ka energiatase. Meie võime keskenduda ei ole kogu päeva vältel ühesugune. Kui oled halvasti maganud, töötanud pikalt ilma pausideta, vähe liikunud või pole päeva jooksul korralikult söönud, nõuab tähelepanu hoidmine rohkem pingutust.
Tähelepanu on piiratud ressurss
Nii nagu meil ei ole lõputult aega ega energiat, ei ole meil ka lõputult tähelepanu. Seetõttu tasub valida, millele oma tähelepanu tööpäeva jooksul anname. Kiireloomulised asjad kipuvad seda kergesti endale saama, sest tekitavad tunde, et nendega tuleb tegeleda kohe. Mõnikord tulebki, kuid mitte kõik kiireloomulisena tunduv ei ole tingimata kõige olulisem.
Võime olla terve päeva tegevuses, vastata kirjadele, lahendada teiste küsimusi ja tegeleda sellega, mis päeva jooksul ette tuleb. Põhiküsimus on aga, kui palju tähelepanu jääb nendele tegevustele, mille oleme ise oluliseks seadnud ja planeerinud.
Tööpäeva planeerides tasub seega küsimuse „Mille jaoks mul täna aega on?“ kõrval küsida ka „Millele ma tahan täna oma tähelepanu anda?“.
Kui tööpäeva juhib reageerimine
Tööpäeva jooksul on lihtne liikuda märkamatult oma plaanitud tegevustelt sellele, mis parasjagu tähelepanu nõuab. Probleem tekib siis, kui reageerimisest saab peamine tööviis ning meie tähelepanu saab see, mis seda kõige valjemini nõuab, mitte see, millele oleme ise otsustanud oma tähelepanu anda.
Saabub uus kiri – kohe vastad. Keegi kirjutab Teamsis – kohe vaatad. Tekib uus küsimus – kohe lahendad. Iga kord jätad pooleli selle, millega parasjagu tegelesid, et reageerida. Kõik need asjad võivad vajada sinu tähelepanu, kuid mitte tingimata alati kohe.
Hetkel kuum
Nii tekib kergesti tunne, et oled terve päeva olnud väga hõivatud. Kuid hõivatus ei võrdu automaatselt tulemuslikkusega. Tulemuslikkust ei näita ainult see, kui palju said tehtud, vaid ennekõike see, kas tegelesid asjadega, millel on päriselt mõju.
Kuidas oma tähelepanu teadlikumalt juhtida?
Tähelepanu teadlikum juhtimine algab märkamisest. Pane tähele, kuhu sinu tähelepanu tööpäeva jooksul läheb, mis seda kõige sagedamini katkestab ja millal on sul kõige lihtsam keskenduda.
Vähenda segajaid, mis su tähelepanu kõrvale viivad. Kui sind katkestavad pidevalt teavitused, lülita need süvenemist nõudva töö ajaks välja. Kui iga uus kiri viib su tähelepanu pooleliolevalt töölt eemale, vaata kirju harvem või kindlatel aegadel. Kui keset süvenemist meenub mõni muu ülesanne ja tekib tunne, et pead sellega kohe tegelema, muidu läheb see meelest, siis pane see ühte kindlasse kohta kirja. Nii ei pea sa seda meeles hoidma ja saad käsiloleva töö juurde naasta.
Kui probleem ei ole aga unustamises, vaid tekib soov mõni väike ülesanne kiiresti ära teha, siis tasub endalt küsida: „Kas see on praegu olulisem kui see, mida ma teen?“ Kui ei, jäta see hilisemaks.
Segajate vähendamine aitab omakorda vähendada ka tööpäeva killustatust. Kõik, mis päeva jooksul sinu tähelepanu nõuab, ei vaja tingimata kohest reageerimist. Mida vähem on tarbetuid ümberlülitumisi, seda lihtsam on ühe tegevuse juures püsida, sellesse süveneda ja see lõpetada.
Sama oluline on hoolitseda selle eest, et sul oleks energiat keskendumiseks. Piisav uni, regulaarne söömine, liikumine ja pausid tööpäeva jooksul toetavad sinu energiataset. Kui tähelepanu hakkab hajuma, tee lühike mõtte- või liikumispaus.
Tasub märgata ka oma päeva rütmi: kas oled kõige erksam pigem hommikul, keset päeva või õhtupoolikul. Võimalusel planeeri rohkem süvenemist nõudev töö ajale, mil sul on selleks rohkem energiat.
Keskendumine ei nõua ideaalset tööpäeva
Kõiki koosolekuid, küsimusi ega ootamatusi ei saa kontrollida. Eesmärk ei ole luua katkestustevaba tööpäeva. Küll aga saad suurendada nende hetkede hulka, kus sina otsustad, millele oma tähelepanu annad, selle asemel et järgmine kiri, teavitus või küsimus otsustaks selle sinu eest.
Keskendumine ei tähenda täiuslikku kontrolli oma tööpäeva üle, olulisem on osata üha teadlikumalt valida, millele oma piiratud tähelepanu ja energia annad.
PANE TÄHELE!
Coach ja koolitaja Reelika Ojakivi astub üles ka 5. novembril toimuval Koolituskonverentsil enesearengu teemasaalis ja arutleb oma töötoas, kuidas saada olulised asjad tehtud ilma pideva ülekoormuseta.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
Üritused
Hetkel kuum
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele