Üha enam hübriid- ja kaugtööle suunduvad inimesed toovad selle muutusega kaasa ka juhtimiskultuuri muutuse. Kes suudab muutusega kaasas käia ja protsessi käigus paindlikkust luua, on võitja, jagab Peresõbaliku tööandja märgise programmi partner Ave Laas.
„Kõik need toredad suvemajad, mida me koroona ajal renoveerisime selliselt, et saaksime seal ka talvel sees elada - inimesed näevad järjest rohkem, et nendes võiks aastaringselt paikneda. Tõsi, meie demograafilised näitajad ütlevad, et toimub suur linnastumine, aga kuskil keegi on hakanud ka teisiti mõtlema. See aga tähendab kaug- ja hübriidtöö veel suuremat rolli,“ räägib Laas.
Laas sõnab, et mitte ainult töö ise ei muutu hübriidseks vaid uuringute järgi tekivad ka hübriidkontorid, hübriidkoosolekud, hübriidõpe. „See kõik hakkab toimuma korraga erinevatel platvormidel ning hakkab mõju avaldama meie vaimsele ja füüsilisele tervisele. Samuti kasvavad igasugused küberturvalisusega seotud probleemid, mis omakorda lisavad stressi.“
Laas sõnab, et juhtide jaoks seisneb väljakutse nende tegurite haldamises ja hajutamises. Töötajate jaoks muutub üha keerulisemaks oma töö- ja puhkeaja eristamine, mis omakorda tekitab läbipõlemist.
„Praegu ei ole meil juhtidele anda häid raamatuid, mis õpetaksid, kuidas hübriidmaailmaga toime tulla. Edukamad on juhid, kes on paindlikumad ning kohanevad nende muutustega paremini,“ räägib Laas. Sama kehtib töötajate puhul.
Laasi sõnul on üks paremaid näiteid neljapäevane töönädal, mille tulemused näitavad suuremat tootlikkust ja vähenenud kaadri voolavust. „Ning kõige suuremat kasu saab sellest riik, sest vähenevad tervisetoetused ja haiguspäevad.“
Kuidas mõjub autonoomia ja vabadus töö efektiivsusele ning kas eraldatus sobib kõigile, saab kuulata saatest Lavajutud.
Ettekanne on salvestatud detsembris 2023. toimunud konverentsil Meelerahu 2023.
Fotol Ave Laas. Allikas: erakogu.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.