Endine Google X-i tippjuht: Eestil on tehisaru ajastul suurriikide ees eelis

Programmide ja rakenduste arendamiseks tuleb nüüd vaid tehisintellektile kirjutada oma soov. See annab ühelt poolt võimaluse oma ideed kiiresti ja soodsalt ellu viia, kuid teisalt ei tasu ka tarkvaraarendajatel karta, et nad nüüd tööta jäävad, rääkis vaibkoodija Kei Olbrei.

Edu rajatakse alati oma tugevuste ära kasutamisele ning see tõde kehtib vankumatult ka tööelus. Paraku on meil kõigil tööpäevas 24 tundi, millest normaalse tasakaalu hoidmiseks ja oma vaimse tervise huvides, ei ole mõistlik üle kaheksa tunni tööülesannetele kulutada.

Generatiivse tehisintellekti lahenduste laialdane kasutuselevõtt võib riigi SKT-d hüppeliselt kasvatada. Paraku napib ettevõtetes teadmisi ja oskusi tehisaru võimaluste nägemiseks, lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks, selgub värskest OSKA uuringust.

Maailmas müüdi 2024. aastal ligi 200 000 professionaalset teenindusrobotit, mis tähistab aastaga 9% kasvu, selgub Rahvusvahelise Robootikaföderatsiooni (IFR) iga-aastasest raportis. Nõudlust kasvatavad tööjõupuudus, vananev rahvastik ja paindlikumad ärimudelid nagu robotite rentimise teenus.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.