Äripäeva raadiosaates "Teabevara tund" rääkisime seekord välisvärbamisest ja sellega seotud probleemidest ehitussektori näitel.

- Advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Siret Saks (vasakul) ja Gea Vendel.
- Foto: RASK
Eesti seadusandlus on välisvärbamise suhtes tegelikult väga paindlik, mis puudutab arvukaid erandeid tavavärbamises ja teistes sektorites – aga mitte ehitussektoris, tuli välja vestluses advokaadibüroo RASK vandeadvokaatide Siret Saksa ja Gea Vendeliga.
Siret Saks ja Gea Vendel nõustavad oma töös muu hulgas ehitusettevõtteid ja on kursis valulikemate muudatuste ja puudujääkidega seadusandluses, mis on seotud välismaalaste tööle võtuga ning samas ka riigihangetega, näiteks hankija järelevalvekohustuse kasvuga.
Saadet juhtisid Äripäeva teabekeskuse vanemtoimetaja Heidi Saar ja toimetaja Kai Miller.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”