Swedbank on olnud pikalt palgavahemike avalikustamise eestkõneleja ning ettevõtte tasuvaldkonna juhi Piret Prangeli sõnul on tasunumbrite avaldamine töökuulutustes kandidaatide huvi tugevalt elavdanud, selgus saatest "Kasvukursil".

- Saates jagavad personalispetsialistid aastate jooksul kuuldud halvimaid ja parimaid põhjendusi palgatõusu küsimiseks.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Räägime saates palkade ja palgavahemike avalikustamisest ning sellest, mida head ja halba toob selline lüke kaasa tööandja brändile ja töökeskkonnale.
Analüüsime palkade avalikustamise poolt- ja vastuargumente ning räägime ka individuaalsest tunnustamisest, palgalõhest.
Lõpetuseks jagavad külalised soovitusi, milliste argumentide abil võiks tööandjalt palgatõusu küsida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Külas on R-Kioski personalijuht Piret Aess ja Swedbanki tasuvaldkonna juht Piret Prangel.
Saadet juhib Gregor Alaküla.
Kuula saadet siit:
Lihtne nipp töötajaid leida: tee nende palgad avalikuks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”